Ki (気)

“Sa ei pruugi uskuda Ki olemasollu, aga sa ikkagi kasutad seda”

Aikido kasutab laialdaselt ki põhimõtet. Aikido on üks vaimsemaid võitluskunste ja seda on isegi kutsutud ‘liikuvaks Zen’iks’. Sõna aikido võiks tõlkida kui ‘Kooskõlas energia tee’;

合 – Ai – kooskõla, harmoonia.

気 – Ki – energia, mõte, loodusjõud

道 – Do – tee, rada, kulg

Mis asi see ki aga täpselt ‘on’, on kaunis vaieldav teema.

Mõned usuvad, et ki’d kui füüsilist tervikut lihtsalt ei eksisteeri. Selle asemel kasutatakse õpetamisel selliseid mõisteid nagu: hing, kavatsus, bio-füsio-psühholoogiline koordinatsioon läbi lõdvestuse ja teadvustamise. Sellised aikidoka’d kipuvad mõnikord kõõrdi vaatama ki filosoofilise/hingelise aspekti peale.

Teised aikidoka’d usuvad, et ki on olemas kui omaette füüsiline tervik ja seda saab läbi ruumi laiendada. Nemad teisalt jälle kasutavad ära sellist põhimõtet nagu universumi ki, ki laiendamine/pikendamine, jne.

Tegelikkuse fakt seisneb selles, et on suur hulk aikidoka’sid, kes ikka veel on ja kindlasti jäävad edasistele ‘ki otsingutele’.

Kahtlemata on see olnud üks raskemaid küsimusi, millele piisavalt mõistlikku vastust anda. Sellisele teemale nagu ki olemus, võib olla ehk enam kui mõnel teisel Aikido alal, peaks aikidoka ise leidma oma vastuse, mis iganes see ka ei oleks. Viimane sõna sellel teemal jääb Doshu, Kisshomaru Ueshiba’le O-Sensei pojale:

‘Me võime kuulda õpilasi ütlemas: ‘See on mingisuguse energia tunne, mis tuleb harmooniliselt mõtte ja keha harmooniast,’ või ‘See on imelik, vitaalne jõud, mis ilmub ootamatul hetkel teadmata kohast,’ või ‘See on täiusliku ajastamise tunne ja kokkulangev hingamine kogetud Aikido harjutamisel.’, või ‘See on spontaanne, alateadvuslik liikumine, mis värskendab keha ja mõtet peale head harjutamist,’ ja nii edasi.

Iga vastus on kehtiv selles mõttes, et see on tegelik reaktsioon omandatud läbi tegeliku isikliku kogemuse. Olles kogetud olukorra otsene väljendus, sisaldab see kindlust, mida ei saa eitada. Kui see on nii, siis erinevused vastustes on tühised ja suur erinevus on tunnistajaks mitte ainult raskusele kindlalt määratleda ki’d vaid näitab, et ki sügavus ja mõisteavarus eitab selle ainsa definitsiooniga hõlmamist – ‘Aikido Hing’

Sisenemine (irimi 入り身)

“Erinevus elu ja surma vahel on õige ajastamine.”

Sisenemine ehk ‘irimi’ on üks aikido põhitehnikatest ja tihedalt seotud ründajaga ‘ühte sulamisega’. Algstaadiumis on irimi liigutus mis näeb välja kui libisev samm vastase rünnaku poole. Aikido’s on enamus liigutusi/liikumisi oma loomult kaarjad või spiraalsed; irimi toob inimese ringliikumise nii, et rünnaku energiat saab suunata pikki tsirkulaarset tasandit – just nagu püüdes lendavat taldrikut oma sõrmedele, lastes tsirkulaar energial keerelda ümber sõrme ja seejärel saates selle oma teele samas suunas või muutes seda minimaalse pingutusega.

Sisenemise põhimõte rõhutab tähtsust asetada ennast vastase rünnaku ‘ohu tsooni’. Kujutle poksija rünnakut. Löök on kogumas enamiku oma jõust ja efektiivsusest poksija käe täielikul sirutusel. Käe ulatuspiirkonnast kaugemal puudub üldse või on oht väga minimaalne. Sarnaselt, enne käe sirutust on liikuval rusikal väga väike energia ja jällegi ei kätke eneses erilist ohtu. Poksija käega võib asendada mitmeid asju, näiteks: löögid käe, jala, noa, mõõga või kepiga.

Ukemi (受身)

“Hea Ukemi on liikumine läbi tehnika otsides võimalust äsada (oih, ma mõtlesin õpetada) oma vastast (oih, ma mõtlesin partnerit) selle eest, mida ta sinu keha või käega teha üritab.”

Ukemi’t võib kirjeldada kui tehnika vastuvõtmise kunsti. Ukemi harjutamisega kaasnevad rullumised ja teised järsemad kukkumised. Järgnevalt tooks ära mõned põhjused miks me harjutame ukemi’t Aikido’s ja miks see on nii oluline osa Aikido treeningust.

Et püsida väljaspool ohtu. Mitte ainult vältida vigastusi, vaid ka olla teadlik sellest, mis toimub kogu tehnika käigus ja sellepärast olema võimeline leidma ning reageerima avanemistele ja võib-olla ka pagemiseks.

Et kogeda heidet. Osa õppimisest peab sisaldama arusaamist sellest, mis toimub partneriga, mis tunne on olla ründaja, ning mis tunne on olla (seotud) mingis kindlas tehnikas? Samuti jälgimaks teise inimese tehnikat, eriti siis, kui nage on vanem õpilane või õpetaja. Olla võimeline võtma vastu (tegema) ukemi’t, tähendab jätta piisav vahemaa jälgimiseks (koos keha ja mõttega).

Et õppida kuulama oma kehaga. Hästi heitmine nõuab tundlikkust partneri suhtes. Tihti me oleme nii hõivatud nage aktiivse rolliga, et me unustame olla vastuvõtlikud oma partneri (uke) suhtes ja liikuda moel, mis harmoniseeruks tema liikumisega. Olles uke, avaneb meile võimalus rõhutada keha vastuvõtlikku liikumist (muidugi see ei ole kõik, mis sellega kaasneb). Andes võimaluse rõhutada vastuvõtlikkust poole ajast oma partneril, arendame teise poole ajast loodetavasti oma vastuvõtlikkust.

Et aidata oma partneril õppida. Olla hea uke tähendab nage’ga ühenduse/kontakti säilitamist, seega lubades nage’l kogeda suunatavat jõudu ja selle kaudu kogeda tehnikat. Olles hea uke lubab see nage’l sooritada tehnikat ilma mureta, et uke võiks viga saada.

Et hoida keha füüsilist vormi. Tehes korralikult ukem’it nõuab see palju tööd; suurt rõhku asetatakse kontakti säilitamisele, jäädes seejuures paindlikuks ning olles samas ka teadlik toimuvast.

Saotome sensei ütleb oma raamatus “The Principles on Aikido” järgnevat:

“Hea ukemi treening võimaldab sul näha tulevikku tõesemalt, kuna sinu visiooni aluseks on jälgimine ja intuitsioon, mitte suvaline otsus, mis tehtud enne tegelikkusega tutvumist. Hea ukemi kehastab sarnast tarkust, mis on kalamehel, kes läbi pika kogemuse oskab tunnetada ette tulevat ilma.”

Atemi (当身)

“Kui mul on vaja inimest millegagi lüüa, siis teen ma seda suurima relvaga mida leida võin: Maaga”

Atemi tähendab sõna-sõnalt ‘lööma keha’. Lihtsaks atemi seletuseks on see, et need on löögid. Mõned inimesed rõhutavad enam konkreetsemaid definitsioone nagu ainult löögid valu punktidesse. Üks atemi eesmärke on kõrvale juhtida partneri tähelepanu nii, et ta koonduks tähelepanu kas käele või valule, mitte aga haardele. See võib liikumist kergendada. Selles kontekstis võib atemi’t tõlgendada kui ‘ki häirimist’.

Osade tõlgenduste järgi ei pruugi atemi olla üldse tegelik löök, kuna arvesse tuleb ju ainult toime uke’le, see tähendab uke füüsilise ja psühholoogilise tasakaalu rikkumine, mis kaasneb tehnika sooritamisega. Mõned väidavad, et parim moodus saavutada sellist tasakaalu rikkumist, on sooritada tegelik löök, eriti siis, kui on oodata tugevat vastuseisu.

Siiski teised väidavad, et atemi’ga kaasneb ‘ki projitseerimine’ uke suunas, millega kaasneb midagi enamat lihtsast refleksi provotseerimisest või vastusest füüsilisele mõjutusele.

Mõnedele tundub atemi ennekõike tähtsa osana waza sooritamisel, mitte aga omaette waza’na. See on muidugi isiklik tunne. See eristab aikido’t (mõnede arvates) ründavast võitluskunstist, kus atemi on eesmärk omaette.

Mida tähendab ‘vabastada liin’?

“Keha eemalolek on parem kui mõistuse kohalolek”

Iga rünnaku energia voolab ühest punktist teise, tavaliselt ründajast oma kavatsetud ohvrini. Joont, mis ühendab neid kaht punkti, kutsutakse rünnaku liiniks. Näiteks energia poksija löögis voolab (tema rusika läbi) kehast välja poole vastase suunas. See on rünnaku liin. Kui rünnak on kord alanud, siis on väga raske kui mitte võimatu muuta selle käiku, suunda. (Heaks näiteks sellele on hüppest löögid karate’s: kui ründaja on juba tõusnud maapinnalt, ei saa enam palju teha, et muuta rünnaku kulgu.) ‘Vabastada liin’ tähendab vabastada rünnaku liin kas samal ajal või peale seda, kui rünnak on alustatud, liikudes ohutu tsooni või ala peale – näiteks rünnaku alguspunkt. Võrdluseks võib tuua keeristormi – kus kõige ohtlikum ala on selle ääremaadel ja kõige ohutum selle keskel.

Tsenter / hara (腹) / haragei (腹芸)

“Voola, mis ka ei juhtuks ja lase oma mõistus vabaks: Püsi keskmes mida ka sa ei teeks. See on peamine.”

Meie tsentriks on nii füüsiline kui ka võitluskunstile omane keha ‘keskosa’. See asub alakehas/kõhus (‘hara’), ta on kui algallikas / ki fookus / energia ja meie tasakaalupunkt tehnikate sooritamise ajal. Püüa tõsta midagi otse enda ees olevat, siis proovi tõsta seda sama eset kui ta on sinu küljel – on ju palju lihtsam kui see ese on meiega suhtes tsentreeritud ehk keskel? Enda ja treeningupartneri tsentrite suhtes teadlikkuse säilitamine loobki aikido voolavuse ja kerguse.

Avardamine

Nii nagu on tähtis hoida tasakaalu ja jääda ‘tsentreerituks’, on ka tähtis avardada / suunata oma energiat / ki’d aikido’s. Mitmed tehnikad kaasavad endas ‘ki avardamist’ või ‘ energia pikendamist’. Füüsiliselt ja psühholoogiliselt, aitab see paljudel inimestel saada lahti kalduvusest olla krambis, kokku tõmbuda ja hoida jalgu ning käsi oma keha ligidal, sest aikido’t reeglina harjutatakse just avarate, sujuvate ja hästi tasakaalustatud liigutustega.